andmete analiis

kõigepealt maksan kõik arved-maksud
ostan tõepoolest vajalikke asju
igakuised püsikulud (telefonid, üür, net jne)
planeeritavad kulud (uued riided, muud shoppingud, iluhooldused,
autohooldus jne)
poeskäikudel kulunud raha
kui tihti riideid ostan
Kui palju sul söögi peale raha kulub?
keskmine toidukorv
bensiiniliitri hind tõuseb
tööd tehakse rohkem kui 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas, aga mitte karjääri pärast,
vaid selleks, et saada palka, millest jõuaks maksud ära maksta ja võib-olla natuke
süüa ka, lapse toitmiseks võib aga väheks jääda
lasteaiakohti ei jätku ja vanaema on tööl, sest pensioniiga üha tõuseb
huviringid ja sportimine on väga kallid
lastetoetused riigi poolt on rohkem nali kui abi
Rahmeldamine lõppes sellega, et ma polnud enam füüsiliselt võimeline koolis
kõrgemat matemaatikat ega füüsikat omandama – tundides tuli lihtsalt uni peale
Tahtsin kulutusi kontrolli alla saada ja välja selgitada, miks teinekord kuu
lõpus puudujäägid tekivad
Enamik küsitletutest, 180 peresid (umbes 40%) kulutavad suurima osa
oma rahast toidule. Kulutused transpordi, eluasemekulud ja muud maksed
moodustasid toidu järel teise suurema kulukategooria, neelates tervelt
38% kõigist pere kulutustest. Pärast põhivajadustele kulunud summat jääb perekonnale alles 74%
tulust ehk 1455 eurot.
Kolmandale kategooriale ma lisaksin majapidamiskulud, elekter ja riidekaubad
Läbiviidud uuring ei üllatanud mind põrmugi. Munu meelest, esitatud (приведённые) аndmed on õiged. Esimest pilguga
tundub, et see on suur summa, aga see on vastupidi. Peres kasvavad kuueaastane poeg ja 1,5-aastane tütar
seepärast peres kulutakse ainult riidekaupa peale 65 euro
Midavähem laps seda vähem nendel on vaja. See on kõige oodavam period
Kuna poeg pole imikueas tema kulud hakkavad kasvama. Võtame kas või riided
Selles pole ju midagi imelikku, et
Uuringus on väga põhjalikult erinevad aspektid kirja pandud, nõustun täiesti
Kulutused ravimitele kolmandale
Piinlikult vähe, kõigest 1% oma eelarvest kulutame spordiga seonduvale.
http://www.rahakool.ee/finantsblogi/tag/kulude-jagunemine
Kuna tütar ja poeg on väiksed nendel läheb palju riideid, sest lapsed kasvavad kiiresti neist läbi. Kui
laps hakkab kõndima, siis läheb raha jalanõude peale. Järelikult lapse kohta me same 32,5 euro, aga
laste riided, jalanõud ja õueriided on täiskasvanute omadega samas hinnas. Huviringid, tervislik toit, voodi,
turvahäll, vanker, vann ja palju muud maksavad
Muidugi tuleb see enda arvelt, kuna endale pole võimalik midagi lubada.
Lastel võiks olla veel mõned mänguasjad, joonistus- ja meisterdustarbed, liivakasti-mänguasjad, vahel mõni õhupall või
mullitaja, lasteraamatuid. Nimekiri muidugi pole lõplik, vidinaid, mis vajalikud, tuleb ikka ette.
Lastel võiks olla veel mõned mänguasjad, joonistus- ja meisterdustarbed, liivakasti-mänguasjad, vahel mõni õhupall või
mullitaja, lasteraamatuid. Nimekiri muidugi pole lõplik, vidinaid, mis vajalikud, tuleb ikka ette.
Juba lasteaialapsed käivad vahel sünnipäevadel, siis tarvis osta kink. Pole vältimatu kulu, aga samas kui laps sotsiaalselt
suhelda ei saa omavanustega ja igast peost eemale jääb, on ka kurb. Kui ise lapse sünnipäeva tähistada soovid, siis jällegi
kulutus. Lasteaias-koolis vahel väljasõidud, muuseumid, teatrietendused – transport ja pilet on nii 10 euri kandis ikka, kui
mitte kallim.
Kui laps läheb lasteaeda, siis esimesed 1-3a on enamus lapsi tihti haiged. St kuigi ise töötad, siis pead tihti temaga koju
jääma ja kaotad töötasus. Haigekassa küll maksab hüvitist, aga ilmselt märkad peagi, et see on palgast väiksem. Eriti
palju väiksem esimesel aastal pärast lapse aedaminekut, kui oled temaga kodune olnud ja aasta varem töötasu puudus.
See on ka kulu, kuigi paljud seda nii ei näe.
Kui rääkida mitmest lapsest, siis tuleb kulusid veelgi juurde. Enamasti on võrreldes paarina elamisele tarvis vähemalt
alates 2 lapsest juba suuremat elamist. Kui lapsi 3 (kes kõik eas, mil vajavad turvavarustust), siis igasugusesse autosse
pere enam ei mahu. Kui lapsi üle 3, tarvis juba suuremat autot ja elamiseks ilmselt maja, sest suuri kortereid pole väga
saada. Kulukas, mis?
Lastega peres kipub vaja olema ka nt pesumasinat (kui lapsi pole, võib hädaga ka ilma läbi ajada, pesumajas käia/käsitsi
pesta), kasu on kuivatist, hea on, kui on nõudepesumasin. Titetoidu tegemist lihtsustab blender või saumikser.
Ega koolitarbed löögi rahakotti auku, ikka riided, jalatsid ja spordivarustus, tõdevad laste kooliminekuks valmistuvad
vanemad.
Suurem laps, suuremad kulud
Toila gümnaasiumi õpetaja Marge Rõõmus meenutas, et kui tema vanem poeg alustas kuus aastat tagasi kooliteed, tuli rahakotti
kergendada umbes 2000 krooni võrra. Nüüd, kui ees seisab 6. klassi minek, on kulud mitu korda suuremad.
http://tarbija24.postimees.ee/948342/lapse-koolisaatmise-teevad-kalliks-riided-ja-jalatsid
http://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=%D1%83%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%BB%D1%8F%D1%82%D1%8C&
F=M&C06=ru
Kui on näiteks kaks lasteaias käivat last, siis kahe lapse kohatasud + toidurahad, riided jm asjad,
ettevõtmised perega. Huviringid, reisid, perega ringi liikumised, ilmselt ka mõned lapse-ealiste seas
popid mänguasjad jm aeg-ajalt ikka ostetavad asjad (meisterdamisasjad, värvid, raamatud jne) – ikka
tahaks ju lapsele kõike seda pakkuda. Selge see, et enne lapse saamist tuleb oma pere eelarve üle
vaadata.
http://foorum.perekool.ee/teema/lapse-kasvatamine-kallis/
Kütus
Autode kütus (nii bensiin kui diisel) on kululiik, mida oleme seni igal aastal selgelt liiga väikeseks
hinnanud. Tegelikkus näitab, et kütusehinnad ei püsi samal tasemel ja kütusekulu sõltub suurel määral
kasutatavatest autodest, mis omakorda sõltub meie puhul paljuski suvest ja juhustest. Mis sedapuhku
täiesti valesti läks, on see, et käesoleva aasta eelarvet planeerides ei arvestanud me, et kevadel soetame
Janale omaette auto ja see lisab igakuiselt kindla summa kütusekuludeks.
Septembri alguses tehtud kokkuvõte näitas, et kütusekulu on kontrolli alt väljunud, mispeale
hakkasime teadlikult tegema rohkem sõite pere diiselautoga. Sellest hoolimata on selgelt näha, et
kütusekulu prognoos järgnevaks aastaks peaks olema märkimisväärselt suurem. Kui uskuda ilma
lähema analüüsita puhtalt numbreid, siis koguni 100% võrra.
http://www.rahakool.ee/finantsblogi/tag/kulude-kasv
http://www.adaur.ee/balti-analuus-pere-minimaalsed-elamiskuludtallinnas-pooltuhat-eurot-kuus/
Juba lasteaialapsed käivad vahel sünnipäevadel, siis tarvis osta kink. Pole vältimatu kulu, aga samas
kui laps sotsiaalselt suhelda ei saa omavanustega ja igast peost eemale jääb, on ka kurb. Kui ise lapse
sünnipäeva tähistada soovid, siis jällegi kulutus. Lasteaias-koolis vahel väljasõidud, muuseumid,
teatrietendused – transport ja pilet on nii 10 euri kandis ikka, kui mitte kallim.
Minu jaoks on oluline käia lapsega vahel teatris-kinos-muuseumis. See ka kulu. Kui pere suurem, siis
suurem kulu. Eriti kui muuseum asub teises linnas (5-10 eurisele piletile per nägu lisandub transport ja
lõuna kogu perele, ligi 100 euri võib vabalt näppude vahelt kaduda). Kõigi jaoks ilmselt pole need
olulised, aga mulle on lapse arengu nimel.
Lastel võiks olla veel mõned mänguasjad, joonistus- ja meisterdustarbed, liivakasti-mänguasjad, vahel
mõni õhupall või mullitaja, lasteraamatuid. Nimekiri muidugi pole lõplik, vidinaid, mis vajalikud, tuleb
ikk
http://foorum.perekool.ee/teema/lapse-kasvatamine-kallis/
Igal juhul peab ju arvestama sellega, et peres on üks, kaks või rohkemgi lisasuud, keda toita, samas
kui vanemate sissetulek jääb ju reeglina samaks. Kui on näiteks kaks lasteaias käivat last, siis kahe
lapse kohatasud + toidurahad, riided jm asjad, ettevõtmised perega. Huviringid, reisid, perega ringi
liikumised, ilmselt ka mõned lapse-ealiste seas popid mänguasjad jm aeg-ajalt ikka ostetavad asjad
(meisterdamisasjad, värvid, raamatud jne) – ikka tahaks ju lapsele kõike seda pakkuda. Selge see, et
enne lapse saamist tuleb oma pere eelarve üle vaadata.
Nõustun teistega, et kõige odavam ongi lapsega elu tema beebieas. Edasi kulud kasvavad. Võtame
kasvõi riided – kasutatud heas korras ja odavaid beebiriideid on näiteks lihtne leida, aga nüüd,
suuremate lastega, olen jõudnud järeldusele, et mõistlikum on osta soodukate ajal uusi ja korralikke
asju, mitte kulutada aega trööbatud kombede kuulutusi lapates.
Reisimine on kallis, meelelahutus on kallis, kui lapsel on kallid hobid, palju sõpru läheb ka rahanagu
raba. Kvaliteetne toit võib ka kallis olla. Ja muud kulutused, hambaklambrid, väljasõidud kooliga,
õppevahendid. Üksik inimene saab väga vähesega hakkama.
Jalanõud. Lasteaiatasu tuleb maksta. Kui lasteaia vanemates rühmades, siis tekivad huviringid ja
kooli minnes tuleb neid pigem juurde-hind tõuseb. Samas muidugi huviringid ei ole kohustuslikud.
Ühekordsed mähkmed on üks kulu, aga võib nende asemel korduvkasutatavaid kasutada.
Korduvkasutatavaid mähkmeid võib muidugi ka varanduse eest hankida, aga saab ka üsna odavalt
ütleb mu kogemus.
Beebiaeg on kõige odavam – saab kasutatud asjadega kenasti hakkama. Aga lasteaias ja koolis
käimise aeg läheb kallimaks – lasteaiatasu, huviringid jms.
Enam ei ole vaja pesta pesu, poodelda ja kokata suurele seltskonnale, tõenäoliselt vähenevad ka majapidamiskulud
http://www.adaur.ee/balti-analuus-pere-minimaalsed-elamiskulud-tallinnas-pooltuhat-eurot-kuus/
Ma ikka imestan, kui palju raha kulub söögi peale. Ja minu arust see ei ole normaalne.
Tavaline igapäevane poeskäik viib taskust üpris arvestatava summa.
Meid hakkas huvitama, kui palju kulub meie kallitel klientidel toidu peale raha ning
otsustasime teha väikese küsitluse.
http://www.kaalustalla.ee/blogi/kui-palju-kulub-sul-toidule-vii-kulud-alla/
Kulutused ravimitele ja raviteenustele moodustasid toidu järel teise suurema kulukategooria, neelates
tervelt 17% kõigist pere kulutustest. See ei ole nali.
Nagu graafikult näha võib, kulutab meie pere suurima osa oma rahast toidule. rahast t
Kuidas teie peres kulud jaotuvad
Ülejäänud läheb toidule, riietusele, paneme kõrvalt ka 100 eur kuus
Mis üle jääb läheb kulutamiseks. Kahjuks säästa ei oska/ei ole võimalik.
Korra aastas saame käia soojal maal.
Erinevad liisingud, krediitkaardid: u 300 (mõned lõppevad paari kuu,
mõned aasta pärast)
Vaba raha nagu oleks, aga kuu lõpuks ei jää eriti midagi järele.
Kui midagi suuremat vaja ei ole, jääb igal kuul pisut alles.
Korra nädalas lubame endale väljas söömist v mingit muud tegevust ca
150-200 eur kuus ikka läheb
Aastas korra ostame puid, samuti ostan jooksvalt heade hindade ajal
lapsele ja meile endale ka riideid ette, selles mõttes ei ole laristajad.
Samas ongi majas koguaeg midagi kõpitseda, aga iga samm võtab
meeletu raha.
Aga koguda ikka ei oska
Oleme head maksude maksjad aga mitte
kogujad.
Vahel ma mõtlen, kui tublid on need inimesed kes väga väikeste
summadega ära elavad, tõsiselt müts maha.
Riideid endale igakuiselt ei osta, tavaliselt umbes kord kahe kuu jooksul,
mehel sama. Lapsele mänguasju/riideid ostame iga kuu, aga kindlat
summat ei ole. Lisaks veel väljaskäimised, raamatud, mõnikord pudel veini
külla kaasa või külaliste võõrustamine. Raha on meil mehega eraldi, välja
kujunenud kindlad asjad, mida kumbki ostab/maksab. Mõlemal jääb kuu
lõpus raha üle, see siis koguneb kontodele, vahel ostame midagi
suuremat/käime reisil ja nüüd on miniremont plaanis selle raha eest.
Ei jälgi hindu, ostame mille järgi isutab.
kõrvale panna küll midagi pole
Nipet-näpet veel, lemmikloomad, riided, jooksvad kulud autodele ja
kodutehnikale jne, kõrvale panna küll midagi pole. Kui spetsiaalselt millegi
peale sooviks kulutada siis ilmselt kraabiks kokku. Krediitkaardid hoiame
nullis, intresse jookseb hetkel ainult 1 kaardi pealt kust on suurem summa
kasutatud.
Koduse interneti ja tv lepingu lõpetasin ära, et meil jääks rohkem aega
muid toredaid asju teha. Ülejäänud raha kulub nii nagu kuidagi, otseselt ei
säästa, aga ei larista ka.
http://www.rahakool.ee/finantsblogi/tag/kulude-jagunemine
miks sa ennast kasukas hautad? что ты паришься в шубе? kõnek;
Kokkuvõtvalt
kokkuvõtlikult кратко, сжато, конспективно;
esitas oma seisukoha üsna kokkuvõtlikult он изложил свою точку зрения достаточно кратко ~ сжато
http://www.rahakool.ee/finantsblogi/tag/kulude-jagunemine
http://www.rahakool.ee/finantsblogi/tag/kulude-kasv
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hans-h-luik-kas-tittesid-peaksristima?id=73276901&com=1&reg=1&no=0&s=1
Kuidas minu kulud jagunevad?
Graafikul lihtsasti ja visuaalselt oma kulutusi nähes, on kõik ilmselge. Ka tulevikus on meie pere peamiseks kuluallikaks
eelarves toit, mille osakaal kogukulutustesse on tervelt 21%. Seda oleks võimalik ilmselt vähendada, kuid jääme
realistiks ning oma laiskuse juures esialgu kärpeid ei plaani. Murelikuks teeb, et võimsa teise koha haaravad 15%-ga
eelarvest jätkuvalt kodulaenumaksed, mille vähendamine pole sisuliselt meie võimuses. Autokulusid, mis haukavad
kolmandal kohal11% eelarvest, on võibolla võimalik uuel aastal vähendada, ent kütusehinnatõusud võivad selle lootuse
vabalt ka nullida.
Piinlikult vähe, kõigest 1% oma eelarvest kulutame spordiga seonduvale. Samuti on mõnevõrra tagasihoidlikult esindatud
kulutused lapse haridusele. Investeeringuid ei kajasta me kulude poolel üldse, sest sinna läheb automaatselt sisuliselt
kõik, mis tuludest üle jääb. Kindlasti leidub sellise lähenemise osas palju vastuväiteid ja niimoodi ei pruugi iial ju
investeeringuid tekkida, ent seni on antud skeem meie pere puhul tänu konservatiivsele eelarvestamisele päris hästi
töötanud ja ei saa öelda, et möödunud perioodide jooksul poleks õnnestunud eelarveülejääkidest mõistlikke summasid
investeeringuteks (olgu need siis aktsiad või varad) suunata.
Samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides – leibkonna igakuisest väljaminekust moodustavad eluaseme majandamisega seotud
kulutused liiga suure osa," vahendas Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) BNS-ile Rosenfeldi sõnu.
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:QSScOq0vVuEJ:oiguskantsler.ee/sites/defaul
t/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus__toimetulekutoetuse_maaramine_eestkostetavaga_per
e_moodustavale_eestkostjale_3-4-1-67-13.pdf+&cd=31&hl=ru&ct=clnk&gl=ee
Soojatootja: hinnatõus ei ole ainult Kolga mure, vaid puudutab paljusid väikeasulaid
See jätaks mulle 125 eurot kuus, et süüa, osta igapäevaeluks vajalikke tarvikuid ning end riietega katta.
Keskmise palga sarnane summa võib esmapilgul tunduda suur, aga ilma majandusliku seljataguseta on noorel inimesel sellegi raha eest
väga raske iseseisvat elu alustada.
läbiviidud uuring näitas, et 90%
esitas oma seisukoha üsna kokkuvõtlikult он изложил свою точку зрения достаточно кратко
Päris paljud soomlased on seisukohal, et riigi majandusel läheks paremini kui lahkutaks euroalast
Ülejäänud ei oska antud küsimuses konkreetset seisukohta võtta.
Värske uuring on tõestanud, et
Uuring toob välja ohtlikud töötingimused ja keskkonnakahjud apelsinimahla tootmises.
Uuringust selgus, et Eesti venelaste ja eestlaste vaheline keelebarjäär on üks suuremaid ühiskondliku lõimumise takistusi.
Poliitikud armastavad aeg-ajalt esineda teadetega, et nemad oskaksid küll miinimumpalgast lahedalt ära elada, ent keegi pole veel näinud
poliitikut, kes seda tõepoolest teeks.
Järeldusi võib teha mitmeid, kuid saan juba praegu välja tuua peamised kululiigid, mille puhul oleme 2011. aastaks
endiselt teinud oluliselt madalamad prognoosid kui tegelikkus seda nõudnuks.
http://www.ut.ee/et/uudised/rake-uuring-selgitab-palju-maksab-lapse-uleskasvatamine
http://www.seb.ee/uudised/2013-10-23/balti-perede-eelarvest-kulub-esmavajadustele-toidule-jaeluasemele-rohkem-kui
http://elu24.postimees.ee/3442575/modellisaate-kirjakast-oelge-mis-on-selle-silikoonrindadegamodelli-nimi